Mis siis toimus laupäeval Keila linnas. Just nagu pealkirigi ütleb - kihutamine - ja mitte illegaalne vaid täiesti seaduslikult oli lubatud kulgeda linnas üle 100 km tunnikiirusega vähemalt hetkekski. Seda võimalust ei saanud rahvasportlased ju käest lasta. Nii mõnigi võistlusklass üllatas osalejate rohkusega. Seda eriti 4WD, kus starti asus koguni 13 võistlejat.

Ka KR Racing klubi jaoks oli Keila võistlus ajalooline. Esmakordselt esines rahvasprindis rohkem kui üks meie klubi värvides auto. Lisaks tavapärasele sinisele subarule oli ka tige tikker "tigedaks" aetud ja kohale veeretatud. Õigemini küll ise veerenud Taivo juhtimisel. Kohapeal alles hakkas juhtuma asju. Kella 8 paiku jõudsime Keila koolistaadionile ülesseatud teenindusalasse enam-vähem üheaegselt, tõmbasime aluskatte põigiti maha - nii et mõlemad masinad peale mahtusid, tegime kohustuslikud rattavahetused ja muud protseduurid. Tige tikker jõudis ennast ka algul juba keevitamas käia mingi sumpsi-mure pärast. Läksime üheskoos rajaga tutvuma. Lõpu poole selgus, et rada polegi veel valmis täilikult ja viimaste põhupallide asukohast andsid aimu asfaldile joonistatud kollased kaarekesed. Ühesõnaga tundus rada olevat hästi huvitav, kohati kitsas ja ohtlik. Ohtlik just autole, sest kurvi lõigates või mõnda kohta väga laiaks lastes võis äärekivide vastu auto või siis veljed-rehvid korralikult ära lõhkuda.

Esimene voor ei alanud just Taivole mitte hästi, kui ta starti minema hakates avastas, et auto võtmed kuhugi jalutama on läinud. Läks siis kohtunike juurde, omal nutune nägu (umbes selline) ees ja teatas, et võtmeid pole ja ei saa startida. Kohtunike nägu muutus selle peale umbes selliseks ja öeldi et "misiis ikka...". Õnneks lahenes kõik õnnelikult - Taivo leidis kusagilt rehvide vahelt auto võtmed üles ja starti lasti ta vooru lõpus. Esimese vooru esimesel katsel näidati talle kollast lippu. Keegi eessõitjatest (hiljem selgus et Harri Jõgisalu) oli teinud avarii. Uue võimaluse saades õnnestus tal juba eelnevalt mainitud äärekivile pihta saada ja velg kõveraks sõita. Õnneks tuli küll lõpuni, aeg ja koht mitte just kõige paremad (2:45,9 klassis 12.). Mina ei saanud ka enne ühte šikaani pidama ja olin sunnitud kasutama tagurpidikäiku. Aeg ja koht samuti vastavad (2:42,8 ja 13.). Kuna Taivo katkise velje peal rehv oli terve ja pidas õhku, vahetati hooldusalas esimene ja tagumine ratas omavahel lihtsalt ära ja võistlus jätkus. Teine voor oli esimesest kuivem ja Taivolt tuli juba arvestatav aeg ja koht, nimelt 2:28,0 ja klassi 5. koht. Lisaks veel veidike mölkis uks vastu põhupalli, mis õnnestus kohapeal enam-vähem välja pressida.  Mina loomulikult käkerdasin jälle ühes pöördes asja ära, mis lõppes tagurdamisega (jälle! ). Kolmanda vooru sõitsin kindla peale, et mitte enam vigu teha. See õnnestuski, kuid klassi viimasest 13. kohast seekord paremat ei tulnud mulle. Taivo sai omas klassis paremini hakkama, saavutades kokkuvõttes 8. koha 13 võistleja seas.

Pireti tehtud fotodel hõljuvad Taivo, Kaido ning Markus.

Kokkuvõtteks väga huvitav rada, mitte väga palav ilm, veidike vihma ja nagu tavaliselt väga lahe seltskond sportliku laupäeva veetmiseks. Ja kui keegi tuleb mulle väitma, et autosport polegi sport, siis tulgu ja väänaku seda rooli seal ise ja saab aru, et finišisse jõudes on enamasti otsaesine märg. Igal juhul tänud korraldajatele ja Keila linnale, kes lubas laupäevasel päeval praktiliselt pool linna kinni panna.

Raja GPS joonis Google Earth formaadis nähtav siit.

3. vooru sisevideo saamaks aimu rajast.

Kaido