Alustaks siis laupäeva hommikust ja kella 5.00-st, mil toimus äratus Simuna poole liikuma hakkamiseks. Hommik oli paljutõotav, päike siras taevas ja ilm tõotas tulla ilus, isegi liiga ilus. Kuna nii varajasel hommikul süüa ei tahnud, tegin esimese peatuse Märjamaa Statoilis, kust võtsin ligi kohvi ja saiakese. Edasi sõit Simuna poole. Märjamaa ristist korjasin peale ühe hääletaja, kes selgus, tuli Austraaliast. Viskasin ta Lelles maha ja edasi jälle üksinda. Kohale jõudes ikka tavalised protseduurid - rataste vahetus, dokumentide ja tehniline kontroll, rajada tutvumine ja siis õigel ajal starti. Rada nagu tavaliselt Simunas põllurada ja kippus väga kiiresti kohati auklikuks muutuma.

Esimeses voorus, nagu seal juba traditsiooniks saanud, kaotasin ära tagumise stange. Seekord küll mitte trampliinil vaid raja tagumises osas. Edasi sain veel pihta ühele suuremat sorti traktorirehvile, mille tulemusena eemaldus auto küljest üks parktuledest. Ühesõnaga finišisse jõudes ja autot üle vaadates olin suhteliselt õnnetu ja tige enda peale. Aega vaadates polnud aga mitte kõige hullem - 2:45,41 mis oli eelmise aasta kiireimast ajast 9 sekundit kiirem ning tõi 5. koha 4WD klassis. Teine voor tuli küll ilma eriliste viperusteta aga aeg sekundi võrra aeglasem eelmisest voorust. Eks oma osa mängis ka raja järjest hullemasse konditsiooni muutumine. Augud ja rööpad muutusid järjest suuremateks ja sügavamateks. Kolmas voor ebaõnnestus täielikult. Peale teist kurvi oli masina sirgeks saamisega tõsiseid probleeme ja kolmanda kurvi järel olin sunnitud kasutama seda va R-tähega käiku vältimaks rehvihunniku otsa sattumist.

4WD tulemused:

Ilm oli igal juhul väga ilus, päike säras taevas ja õhutemperatuur oli 30 kraadi tuuri. Sõita on aga sellise ilmaga täielik piin - palav, tolmune ja väga higine. Ütle veel, et autoga sõitmine lihtne on - juba natukese ajaga on selg märg ja tunne selline, et poole ringi läbides pane või "pilt taskusse". Kokkuvõtteks väga segased tunded - ühelt poolt oleks nagu tulemusega enam-vähem rahul, teisest küljest jäi sisse midagi kripeldama.

Nagu võistluse võitnud Helmet Palm tabavalt kommenteeris: "Et kui mina olen Siduri-Helmet, siis sinust saab Stange-Kaido".

Seekord panin üles kõigile vaatamiseks sellise video, mis peaks näitama väga hästi, kuidas sõita ei tohiks. Niisiis täielikult ebaõnnestunud 3. voor:

Huvi pärast tegin statistikat, palju ma nädalavahtusega vedelikku omale sisse kallasin:
laupäeval - vähemalt 5 liitrit erinevaid mahlasid, vett ja energiajooke;
pühapäeval - vähemalt 7 liitrit erinevaid värskendavaid jooke.

Seda on päris palju, kas pole?

Nüüd jääb aega veidike autot lappida, kuna Keilasse planeeritud võistlus jääb ära ja järgmiseks sõiduks saab olema tõenäoliselt Kärdla rahvasprint Hiiumaal selle kuu viimasel päeval.