Ristirahvas rõõmusta, KR Racingu fännid kilgake – meie meeskonnal läks Piirojal ülihästi!

Aga alustagem päeva algusest...

07. veebruari hommikul, nõksa peale 6’t käivitasime oma kollase sabaga Golfi. Ei midagi erilist, meie täiesti tavaline talvine nädalavahetuse hommik.

Meie Golf ja Mareki ning Rene Seat alustasid ristiretke Piirojale.

Sossi Statoilis tankides märkasime, et meie autost lekib tosooli. Ja mitte vähe! Mind tõsteti ümber Seatti ning Eero ja Valmar kihutasid tagasi garaaži.

Küsimusi tekkis hoobilt liiga palju – kas viga on võimalik kõrvaldada, kas aega jagub, kas jõuavad registreerimise või võistluse alguseks ikka kohale, mis meist saab?! Äkki tellime Päevalehe?, nagu oli kunagi mingi reklaam. Olgu, tagasi ralli teemale.

Anna kandis helistasime remontijatele ning saime teada, et nad said auto ikka korda ja kihutavad meile juba järele! Uhh, vedas...

Kohale jõudsid meie kolm autot juba pea kõik ühel ajal ning registreerumine ja tehniline võis alata.

NB! Tehnilise läbisime sel korral edukalt, kuna vahetasime oma probleemsed „mustad rõngad“ välja.

Sel korral oli võistlejaid Piirojal hõredamalt, kuna see päev tundus paljudele korraldajatele olevate hea päev võistluste pidamiseks – võistlused toimusid veel Tarbjal, Haapsalus ja Järvakandis.

Meie kindel eelistus on alati Piiroja olnud ja just nende kõigi heade asjade tõttu, mida ma olen varasemates juttudes juba maininud.

Sõita saime tavapäraselt 3 X 3 ringi. Rada oli üldiselt mõnusalt lumine ning proovisõidus jäi lausa mulje, et rehvid peavad. Voorusõitudes läks aga raskeks kurvides, mis olid jäised ning sõitjate poolt libedaks lihvitud.

Finiši-eelses kurvis olnud pealtvaatajad võisid näha, kui palju on erinevaid viise ja mooduseid selle tõusva kurvi läbimiseks – küll kurvi seest, küll väljast, küll külg ees, küll hiilides jne jne. Finiši-lipuga kohtunikuni jõudmine oli ikka väga vaevaline – nagu Taivo ütles: „Tiri või hammastega lipust, et auto natukenegi kiiremini liiguks lõpu poole!“

Kuidas siis iseloomustada meie sõite? No loodan, et meie tulemused ütlevad kõik – naisteklassis saavutasin I koha ja mehed tõid esiveoliste klassis koju kõik auhinnalised 3 kohta! Marek Järlak sõitis end I’ks, Eero Labotkin II’ks ning Valmar Gilden tõusis kui fööniks tuhast – peale 1. vooru oli ta 6’ndal kohal, kuid lõpuks tõusis III’le!

Taivo Rooger'i ja Rene Kanniste ajavahe oli vaid sajandik sekundeid Taivo kasuks ning nemad hõivasid 6’nda ja 7’nda koha. Järgmine kord võibolla läheb paremini ja saame esiviisiku kõik endale? Oleks see alles vägev!

Aga Taivo sooritas lisaks heale sõidule taas talle tavapäraseid stiilipunkte väärivaid show-elemente – hullas efektselt hangedega ning sõitis ninaga valli, nii et auto tagumised rattad olid õhus!

Nagu ikka lõi veri vemmeldama meestel ühisstartidega! Kui eelmine kord sai ühisstardis osaleda Marek, siis sel korral oleks iseenesest olnud Rene kord, kuid saatuse sõrm torkis vahele – peale esimest vooru oli Seatil probleemid kuumaks minemisega ning selleks, et jõuaks autoga ikka koju, loobuti ühissõidust.

Meie Golfile aga armu ei antud – rajale aeti ta mõlemas voorus. Esimesena tormas rajale Valmar, kes sõitis välja ka vooru esikoha Taivo ees ning teises voorus haaras rooli Eero, kes sõitis end viimaselt stardikohalt kolmandaks.

Sel korral tahame tänada ja tervitada oma kahte fänni, kes meil kaasas olid – Rometit ja Viktorit!

Samal ajal võistles meie meeskonna liige Kaido Saul Haapsalu jääraja IV etapil. Punktiarvet ei õnnestunud ka seekord avada, jäädes 10-ndale kohale 4WD tänavarehvide arvestuses. Alistada õnnestus vaid Opel Calibra Turbol võistelnud Arno Eller.

Võistlustest kirjutas Jõgeva maakonnaleht Vooremaa nii.

Piret