30. jaanuaril anti avastart Külakrossi 2010. aasta sarjale.
I etapp toimus Rahestes, lumerajal.
KR Racingu sõitjatest oli erinevatel põhjustel kohal vaid 2 – Piret ja Valmar.
Rada oli suhteliselt lühike (ca 500 m), kuid normaalne – oli nii kurvi, kui sirgeid. Päeva lõpuks rajalt lumi või jää ära ei kulunud ning muld välja ei tulnud, kuid tekkisid hüpped ja augud, mis väntsutasid rallijaid ning andsid valu autodele päris korralikult.
Nagu ikka, sõideti 3 vooru ja igas voorus 3 ringi.
Korralduselt oli uuenduseks see, et rajale lasti kõikide klasside autod läbisegi – Piret läks rajale näiteks koos krossiklassi autoga ja Valmar tagaveolisega.
Ja sellise korralduse kohta võib öelda vaid kiitvaid sõnu, kuna see välistas seisakud võistluses.
I voorus kihutas Valmar ennast vooru üldtabelis 2’le ajale – vaid 0,1 sekundiga võitis teda krossiklassis võistelnud Aare Jürgenson.
Mina jäin I voorus Valmari järel 3-ks, kaotades omakorda talle 1 sekundiga. Ja kusjuures ma riivasin nõksa veel valli… sinna mu sekund läks…
Sain nii esimeses kui teises voorus sõita kohe kaks korda – mõlemal korral jäi mulle aeglasem auto ette.
Aegadest nii palju, et kui Valmar sai ajaks 2.10,9 siis järgmine mees tema klassis 2.16,6. Minu aeg oli 2.11,9 ja järgmise naise oma 2.25,7.
II voorus jätkus meie kollase-sabaga-Golfi võidutsemine – Valmar sõitis välja vooru parima aja ning mina olin taas teine (jäädes Valmarist maha taas 1 sekundiga).
Viimase vooru alguseks oli selge, et Valmar võidab esiveoliste klassi ning mina naisteklassi. Meenutasime Valmariga Külakrossi etappe ja jõudsime tõdemusele, et mitte kunagi varem pole olnud olukorda, kus II vooru lõpuks on võitjad selgunud – alati käib närveerimine ja võidu-rebimine viimase hetkeni.
III voor oli mulle edukaim – kuna Valmarile jäädi ette, kuid ta võit oli kindel ja ta uut sõitu ei võtnud, siis mina sõitsin vooru parima aja! Oi, kus ma alles tuiskasin rajal!
Ja isegi selle takistusega võttis Valmar vooru kolmanda aja.
Suurim heameel oli tõdeda, et iga klassi esikolmikule anti karikas, mitte medal, nagu külakrossi kodukal „ähvardati”.
Karikas on alati etem, kui medal! Olgu kasvõi väga-väga väike karikas, peaasi et karikas…
Piret
