Läinud pühapäeval, jaanuarikuu 17.ndal kuupäeval, peeti taas Haapsalu lahel Läänemaa jää- ja lumeraja karikavõistluste etapp, kolmas etapp. Võistlejaid oli üle 70’ne.
Poole üheksa paiku Haapsallu jõudes näitas kraadiklaas -12oC, päevapeale ilm soojenes (-7oC), kuid jäised tuuleiilid paitasid põski karmilt - nii võistlejad, kui kaasaelajad olid pakitud soojadesse jopedesse ning mütsidesse, välja arvatud muidugi Eero, kes „purjetas“ pealinnast kohale nahktagi ja palja peaga, mille küljes hakkasid kõrvad külmast läbi paistma juba esimese 10 minutiga.
Mis meenub esimesena sellelt etapilt? Vist segadused aegade võtmisel, mida kinnitab ka tõsiasi, et käesoleva hetkeni (esmaspäeva hilisõhtu) ei ole väljas ametlikke tulemusi. Ning kuna tulemusi veel ei ole, siis kommenteerin toimunut lähtudes enda emotsioonidest, mõtetest ja vaatevinklist (isegi, kui see on nõksa kõver).
Üle pika aja oli meiega ka Taivo, kes pidi võistluspäeval keskenduma lausa kahele asjale – nii rallitamisele, kui kodustele sündmustele – et kas võistlus jõuab lõppeda enne teise lapse sündi või mitte. Vaatamata tähelepanu jagunemisele, oli Taivo tubli! Esimeses voorus hullas veidi hangedes, mille tõttu jäi vooru viimaseks, kuid teine voor oli läinud hästi .
Kollase sabaga Golfil oli esimeses voorus tehnilisi raskusi – raja konarused ja hüpped ning vana-kuradi-sõrm põhjustas selle, et Golf viskas järjepidevalt teist käiku välja, kuid kogu raja vältel me seda käiku vaid õnnetuseks kasutasimegi. Idee generaatorid (pole vist isegi oluline, kes see kirgas kriit just oli) tegid ettepaneku, et tõmbaks teise käigu sisse ja seoks selle kinni, et enam välja ei saaks tulla. Mõeldud tehtud! Koormakummide organiseerimise eest suur aitäh Madisele ja Kandile!
Lähme edasi. Ma nüüd ei mäleta, millises voorus see oli, kuid Eero müras taas lumevallidega ning selle nahka läks kindlasti ka tema hea tulemus. Valmar rajalt välja ei sõitnud, kihutas korralikult ja kindlalt.
Esimeses voorus saavutas Eero 6’nda ja Valmar 9’nda koha.
Minuga läks siis niimoodi, et esimeses voorus võitsin konkurenti 3, 3 sekundiga, teises kaotasin ca 0,5 sekundit ning kuna teine voor on kohtunike jaoks tähtsam, kui esimene, siis jäin ka kokkuvõttes teiseks.
Mida tegi Kaido? Sel etapil oli ta väga tubli – lumme ei sõitnud ning nähtavaid drastilisi sõiduvigu ka ei olnud. Esimeses vooru oli ta lausa esikümnes kolmeteistkümnest osavõtjast! Üritasin tema sõidust ka fotosid teha, kuid ei tea kas said ka head – külm tuul tõmbas näpud täiesti kangeks ning pildistamisnupule oli tapvalt raske pihta saada... NB! Teate, mehed, kui hästi Subaru soojaks läheb?! Me Sirlega istusime suurima hea meelega seal soojas külma tuule eest.
Ja nüüd meie viimasest ekipaažist – Rene ja Marek. Renel läks väga hästi – autoga probleeme polnud, lumehanged ootamatult rajale ei jooksnud ning auto jäi peaaegu terveks. Juurdlus käib vaid teemal, kes mõlkis Seatil esitiiva ära... Tema esimese vooru järgne koht oli 15, teist vooru ei oska kommenteerida. KR Racingu meeskonna suurim õnnestuja oli pühapäeval muidugi Marek. Vale on öelda, et pauk tuli püssist, mis oli juba Emexisse viidud ja pressi all, sest Marek on viimastel võistlustel silmapaistvaid tulemusi saavutanud! Seda meest tuleb jälgida, sest peagi me aplodeerime talle, kuna ta seisab poodiumil. Meie esialgsete arvutuste järgi, saavutas ta Haapsalus 4’nda koha! Suurepärane!
Piret
Kaadrisse püütud Taivo
Video Seatis olnud kaamerast
Lõpuks (20.01) väljas ka tulemused.