Kehala ringil sõideti taas kord rahvasprinti, mis kandis "Grossi toidukaubad Kehala rahvasprint 2011" nime ja seda üle paljude aastate. Viimati toimus rahvasportlastele mõeldud võistlus kompleksis 7 aastat tagasi. Selle 7 aastaga on aga rada läbinud täieliku uuenduskuuri ning vanast rajast pole enam järel väga palju. Õigemini on sellele vanale osale lisatud palju uut. Sõita tuleb sellel rajal aga mõistusega. veidi hirmutav on asja juures see, et eksimisruumi rajal väga palju pole. Kui juhtub sisse tulema mõni suurem sõiduviga, on tõenäoline, et lõpetad kusagil valli otsas, teisel pool valli või halvimal juhul kusagil all augus. See aga ei seganud läbi viimast huvitavat võistlust nii sõitjatele kui ka publikule.
Kui alustada algusest, siis esimeseks kogunemispunktiks oli Tallinnas linnast väljasõidul Narva maantee. Seal said kambakesi kokku nii kogu meie klubist osalenud seltskond kui ka liitusid meiega Risto Laanisto oma valgel Golfil ning sisuliselt esimest võistlust tegev Janno Visberg Subaru Imprezal. Nii me hanerivis 5 auto ja 1 bussiga Kehala poole veerema hakkasime. Võistlusrada läbi jalutades tundus see jah esialgu veidi õudne ja nagu mõni naljahammas kommenteeris, kohati tuli peale kõrgusekartus. Sõites see asi nii hull polnudki. Enda mätta otsast võin öelda, et esimeses voorus hoidsin end küll tagasi, 2 viimast läksid juba lõbusamalt ja kiiremini.
Eero ja Valmar saavutasid oma halli Golfiga vastavalt 6. ja 7. koha 2WD-B klassis. Valmar jäi igal juhul võistluse ja ka tulemusega rahule. "See annab kindlust, et auto arendamisel ollakse õigel teel. Seekord pidas masin juba nendes tingimustes ilma viperusteta vastu. Seega oli Kehala võistlus esimeseks korraks, kus selle autoga tulemus kirja saadi", kinnitas Valmar. Taivo käsi seekord nii hästi ei käinud. Tulemuseks oli katkestamine teises sõiduvoorus purunenud pooltelje tõttu. Kaido jäi 4WD klassis 8. kohale 9 võistleja seast. "Peab tunnistama, et 7. koht oleks olnud reaalselt püütav, oleks veidike rohkem julgust olnud. Ajavahe 6. kohaga oli juba natuke liiga suur."
Ega ei jäänud juhtumata ka asjad, mille pärast enamasti publik raja ääres on (peale omadele kaasaelamise muidugi). Kõige eredamalt on meeles kolmanda sõiduvooru lõpp, kus kõigepealt läks veidike "hullu panema" Ott Mesikäpp oma sinisel mossel. See lõppes tal üle valli sõiduga, õnneks jäi auto siiski ratastele, viga sai esialgesel vaatlusel esitiib, võimalik, et ka midagi muud esisillas näiteks. Astusime oma seltskonnaga mõnikümmend sammu selle mosse poole, et asja täpsemalt kaeda. Siis sööstis praktiliselt samast kohast, kus me just enne seisime, läbi Sander Kukk'e VAZ 2107 alt lahti murdunud esiratas. Oli õnn, et ükski pealtvaatajatest ega hooldusalas olnutest sellele ette ei jäänud. Pihta ja mölkida said küll nii Silver Sõmer'i punane võstlus-Honda kui ja Heiskoneni tiimile kuulunud Liivapritsi kirjadega hooldusbuss.
Kuna Jannol lagunes teises voorus käigukast, köitsime tema valge Subaru minu sinise külge ja nii see kojusõit võiski alata. Suured tänud korraldajatele huvitava võistluse eest: MTÜ Rallistar, Oleg Gross, Imre Saks. Vägagi positiivse uudise tegi teatavaks võistluste lõppsõnas raja omanik Oleg Gross. Nimelt on Kehala rada võimalik kasutada tasuta treeninguteks. "Tean, palju autospordiga tegelemine maksab. Loomulikult pole mõtet üksinda tulla aga kui on kohal piisava suurusega seltskond huvilisi on kõik kokkulepped võimalikud. Andke aga oma soovidest Imre'le teada.", sõnas rajaomanik ja võistluse peasponsor.
Ametlikud tulemused leiab siit. Pildigalerii on piltide all, nagu tavaliselt.
Kaido