Mõtted kokku kogutud lõpuks. Kuulates-lugedes ka teise arvamusi olen enamjaolt kriitikaga nõus. Rada iseenesest oli mõnusalt kompaktne. Ülesõidud suhteliselt lühikesed ja katsete kilomeetreid oli mõnusalt palju. Lahkaks siis rada katsete kaupa.

SS1/5/9 kulges lennuväljal enamasti kõvakattega osal. Oli nii betooni, asfalti kui ka veidi kruusa. Märgistus oli kohati puudulik nii et õnnestus esimesel läbimisel eksida. Veidike oli ka abi pealtvaatajatest raja ääres, kes kohati õiget suunda üritasid kätte näidata. Esimesel katsel said kõik nagunii võrdse aja katselt, teisel korral oli olukord juba tuttavam ja sõit läks libedamalt kuigi aeg oli väga niru (absoluudi 62).

SS2/6/10 oli samuti lennuväljal kuid katse pinnas oli kruus-liiv ja muu pehme pind. Katse oli juba esimesel läbimisel suhteliselt jube (rööpas ja kivine). Esimesel korral sai ka rattad maast õhku, kuid õnneks oli hoog nii väike et midagi hullu juhtuda. Teisel läbimisel oli rada veel rohkem rööpasse läinud. Seal oli ka Argo Nurs oma Moskvitšiga valli otsa pidama jäänud, kellest me suhteliselt napilt mööda mahtusime. Samuti õnnestus sellel läbimisel lõhkuda autol tagumise amordi kinnitus, mis hiljem sai katkestamise põhjuseks. Kahjuks ei arvestatud seda katset kordagi lõpptulemustes.

SS3/7/11 oli esimesel katsel samuti ilma ajavõtuta lihtsalt läbisõiduks. Šikaanid olid suhteliselt kitsad. Teisel korral hoidsin autot, et mitte rohkem lõhkuda midagi ja ajaks absoluudi 63. koht, mis samuti kergelt pettumus. Katse algul oli ratas ikka päris viltu all.

SS4/8/12 sobis ehk mulle kõige paremini. Sealt sai välja sõidetud absoluudi 37. ning 38. aeg.

Katkestamise otsuse võtsime vastu teises hoolduses enne viimast ringi, et ära hoida auto rohkemat lõhkumist.

SS2 sisevideo:

Kaido