Juhhei, mu kannatlikud lugejad!

On lihtsalt uskumatu, kuidas aeg lendab! Olles vanuses 17 ootad piki-silmi, millal ometi saaks juba 18’seks, et su ees oleks lahti erinevad kirkad meelelahutus-maailma uksed ning vanemate hoiatav-näpuvibutus jääb üha harvemaks ja harvemaks...

No ja kui saabub hetk, mil soovitakse sulle õnne 21’ks sünnipäevaks, on rõõmu taevani – ise tean, kus käin, ise tean, mida teen jne jne.

Ja edasi lendab aeg linnutiivul – ei saa arugi, kui juba on läinud nädal, kuu ja terve aasta – appi, peatage ometi see aja tormamine ja laske mind maha, kõik toimub ning möödub liiga kiiresti!

Oma pikaleveninud mõttelõngaga tahtsin ma siluda fakti, et märkamatult on möödunud juba kaks nädalat ning ma pole ikka kirjutanud muljeid meie etteastest Piirojal.

15. jaanuaril toimunud võistlusel oli osavõtjaid metsikult – üle 80 ning see omakorda tagas tugeva konkurentsi igas klassis.

Võistluspäev kulges traditsioonilist ja sissetallatud teed pidi. Eraldi tooksin välja selle, et rada oli taaskord suurepärane – õrna lumekirme all oli konkreetne jää, mis on igati hea ja hell võistlusrehvidele ning võistlustulemused tulid peale iga klassi koheselt stendile. Piirojal on välja kujunenud selline oma „fiiling“ – rahulik, organiseeritud, sõbralik, võistlusjanuline ning alati jääb tunne, et just Sind on siia oodatud!

Kuidas siis läks meil see mäng? Naisteklassis toimus minu ja Loona Pärnakivi vahel tihe rebimine – esimeses ja kolmandas voorus edastasin ma teda vaid sajandiksekunditega, kuid siiski. Kokkuvõttes sain nelja naise seast I koha. Esiveoliste klassis oli sõitjaid 22 ning Valmar hiivas end III kohale, Eero 5’ndale, Taivo 6’ndale, Marek 8’ndale ning Rene 13’ndale kohale. Arvan, et me kõik võime rahul olla oma tulemustega!

Piret